Väike nõelapadi / Needle pad

Vahepeal muudest tegemistest ka :)

Leidsin vanakraamipoest ühe imearmsa väikese suhkrutoosi, mis oli just ideaalne nõelapadja tegemiseks.

I found an old sugar cup from the second hand shop. It was just perfect for making a needle pad.

Vaja läheb / you will need:

- puuvillane kangas / cotton fabric
- vatiini / batting
- kaunistuseks erinevaid paelu, pärleid, õisi / different ribbons, beads, flowers for embellishment

Arvestasin, et kui toosi suu läbimõõt on ca 6 cm, siis riidetüki läbimõõt peaks olema 2,5 x suurem ehk ca 15 cm.

I calculated that if a diameter of the cup is ca 6 cm then the diameter of the piece of fabric should be 2,5 times larger (ca 15 cm).

Aja riidetüki serva väikeste pistetega krookeniit. Seejärel võta korralik kogus vatiini ja mudi sellest piisavalt suur pall - hea on kui nõelapadi jääb suhteliselt kõva. Kroogi kangas ümber vatiinipalli.

First sew gathering thread. Then take a necessary amount of batting - the pad should be quite stiff - and make a ball of it. Then gather the fabric around the batting ball.

Kroogi tugev pall ning liimi see suhkrutoosile.

Gather a strong ball and glue it on the cup.

Seejärel kaunista nõelapadi!

Then decorate the needle pad!

Juugend kirjutuslauatool

See umbes 20.sajandi algusest pärit juugendstiilis kirjutuslauatool oli mul üheks kooli lõputööks. Lähemalt uurides on näha, et kasepuidust tool on valminud käsitööna. Seljatoe kujundlõikes paneel on valmistatud viiekihilisest kasespooni vineerist. Istme polstri põhjaks oli kolmekihiline puuritud mustriga kasespooni vineer, mis kahjuks minu kätte jõudmise ajaks oli nii katki, et selle parandamine ei oleks enam lubanud tooli istumiseks kasutada :)

Madala polstri täiteks oli algselt hobusejõhvid, pealiskatteks tume mahagonipunane kunstnahk. Kunstnahk on kinnitatud pronksist ilunaeltega. Tool oli viimistletud polstrinahaga sarnases toonis mahagoni peitsi ja šellaklakiga. Tooli detailid (sari, jalad, käetoed) on omavahel ühendatud tappühendustega, sarja nurkades täiendavalt kasutatud veederühendusi.

Siin siis mõned pildid, kuidas tool nägi välja enne tööde algust:

Kõige suuremad kahjustused olid esijalgade peittapiühenduste juures, kus tooli oli parandatud rohkete naelte ja ümber toolijala painutatud metallplaatidega. Vasaku esijala tapipesa oli täielikult purunenud, kuid tugevdamist vajas ka esisarja vasakpoolne tapp. Teised tapid ning pesad olid tugevad, kuid ühendustest lahti. 

Naeltega parandamist oli kasutatud ka parempoolse käetoe juures, kus hoolimata mitmest naelast oli siiski ka üks kild puudu. Puudu oli kild ka tooli sarjast tooli seljatoe vasaku tugiposti juures (veederühenduse koht). Ka sarja parandamisel ja kinnitamisel ei olnud parandaja naeltega kokkuhoidlik olnud.

Lisaks nendele suurtematele kahjustustele oli veel hulgim puiduvigastusi ning värviplekke.

Kõigepealt sai eemaldatud vana polster. Selle töö käigus veendusin, et tõenäoliselt oli õigus mu nendel pereliikmetel, kes olid kindlal veendumusel, et see tool oli kord olnud hiirepesa...

Seejärel tegin tooli raamist 3-vaates eskiisi:

Naelte väljatõmbamisele läks praktiliselt terve päev. Siin siis pilt "korralikust metallisaagist" (ees valik erinevaid suuremaid naelu, ülejäänud ämbris):

Kui tool osadeks oli jaotatud, sai alustatud parandustöödega. Kõigepealt sai tehtud rohkesti liimimistöid - kõik lahtised puidukillud, spoonikihid ja tükid ning naelaaugud, mis kõik sai täidetud puutikkudega. Seejärel sai alles hakata tegelema puuduvate tükkide taastamisega - tapi- ja veederühendused, puuduvad puidutükid.

Parandustöödega samaaegselt sai eemaldatud vana viimistlus ning puhastatud ja lihvitud puidu pind.

Kui kõik see valmis, sai tooli lõpuks kokku liimida ning teha üldine viimistluse eelne lihv.

Nüüd tuli juba veidi lõbusam, kuid sugugi mitte lihtsam töö - viimistlemine. Sarnaselt algsele viimistlusele peitsisin tooli mahagoni tooni. Minu mahagon on veidi oranžikam, sest see sobib paremini šokolaadi-pruuni kunstnahaga, mis tooli polstrit katab. (Ilusat ja õhukest, aga samas tugevat mahagonipunast nahka ei olnud lihtsalt kuskilt võimalik hankida.) Seejärel mitmeid kihte šellaklakki koos vahelihvidega.

Enne polstri tegemist tuli teha ka uus istevineer ning puurida algsele sarnaselt augumuster. (Aukudest on hiljem hea polstrit tugevaks õmmelda.)

Polstri osa on restaureerimise juures üks puhtamaid töid. Selle tooli polster koosnes siis: esmalt kotiriie isteplaadil, siis meriheina täide, seejärel jälle kotiriie ning meriheina täite tugevaks ja madalaks õmblemine läbi pealmise kotiriide ja istevineeri.

Seejärel tuli kihti jõhvi ning selle peale puuvillane vahekangas. Ning siis lõpuks nahk ja naha kinnitamine ilunaeltega.

Ja siin siis ongi valmis tool! Puhh!!!! :)

Uus raamat / New book

Ja siin siis on mu järgmine, värske trükilõhnaline käsitööraamat - VILDIST MÄNGUTOIDUD

Seekord meisterdasin vildist mängusööki. Oli ääretult põnev seda raamatut teha - mõelda kavandeid ning lõikeid ning lõpuks asi ise ka valmis teha. Vilt on üks ütlemata tore materjal, millele leiab ikka ja jälle uut kasutust.  

Rõõmsat mängulusti!

This is my new craft book - PLAY FOOD FROM FELT

Põnevat lugemist

Suurepärane leid eestikeelsete ajakirjade hulgast. Üks väheseid, milles lugemist kaanest kaaneni. Soovitan soojalt kõigile, keda huvitab Eesti kultuuriajalooline pärand.

Lisa lugemist ajakirja ja tegijate kohta leiad http://www.ajakiripooning.ee

Värvitud öökapike

Siin siis järgmine restaureerimise töö.

Selle kasepuust kapi valmistamise aeg jääb 20.sajandi esimesse poolde. Kuulub see AS-i Massoprodukt vabriku poolt valmistatud magamistoa mööbli komplekti. See mööblikomplekt oli juba algselt õlivärvi viimistlusega. Tõenäoliselt oli tegemist elevandiluuvalgega, mis ajaga ning kasutamisega on saanud sellise väljanägemise.

Värvipind oli kõvasti määrdunud ning mitmes kohas kulunud. Eriti kapi jalaotstes ning ühel küljel. Kapp ja sahtel olid seest samuti määrdunud ning vajasid kindlasti puhastamist. Mitte kõige paremas seisus ei olnud ka kapiuksel ilutsev puidu-kipsi segust ornamentkaunistus. Õnneks olid kõik profileeritud iluliistud alles ja terved ning sama oli ka furnituuriga.

    

   

  

Kapi üldine konstruktsioon oli tugev, seega puudus vajadus liimimis- ja parandustöödeks. Küll tuli aga vaeva näha viimistluse taastamisega.

Esmalt sai eemaldatud furnituur ning see õli ja peene terasvillaga puhastatud. Seejärel sai seebilahuse veeniiske lapiga kapp puhtaks pestud. Ehk maha tuli see mustuse kiht, mis allus seebiveele. Edasi järgnes juba töö karmimate vahenditega. Tõsist tööd tuli näha kapi ja sahtli sisepindade puhastamisega. Selleks sai alguses kasutatud jämedamata lihvpaberit, hiljem peenemat. Liistudele sai lähenetud jämedama terasvilla ja peene lihvpaberiga. Kõige murettekitavam pool oli puidu-kipsi segust ornament. Terasvillaga sai värviaukude teravaid servi veidi tasandatud, aga kips on õrn ja oli tõsine oht pinnavormide mahalihvimiseks.

Vana värvi jätsin uuele krundiks, kuid enne uue värvi peale kandmist, sai vana värvi pind lihvitud ning mööblipahtliga värviaugud ja praod täidetud. Ja siis pintsliga 10 õhukest kihti värvi. Ikka kiht ja vahelihv, kiht ja vahelihv...

Aga valmis ta sai

   

Põnevat puutööd

Enne talvepühi sai õpitud ja harjutatud treipingil treimist. Nii põnev on näha, kuidas peitli tera all puit vormub. Tuleb varuda vaid kannatust ja veelkord kannatust.

Ja siin on mu kasepuust taignarull  usinasti pühade eel töös :)

Üks pildike veel varasematest käeharjutustest - siin kolm puidunikerduse valdkonda kuuluvat tööd:
geomeetriline lõige on tehtud lepa-, lillelõige pähkli- ning asuurne lõige kasepuusse